Tänapäeval ei saa üle ega ümber tehisintellekti kasutamisest lõputööde koostamisel. Küsimusi tekitab, kas ja millises ulatuses on seda lubatav teha ning kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.
Võib öelda, et tehisintellekti kasutamine lõputööde koostamisel on lubatud, kuid selles osas kehtivad kõrgkoolidel erinevad nõuded. Seega on oluline vaadata, mis juhendis AI kasutamise kohta on öeldud. Siiski saab välja tuua mõned üldised põhimõtted:
- Lõputöö peab olema üliõpilase enda töö
- Tehisintellekt võib olla üliõpilase poolt kasutatav tööriist, üliõpilase abistaja, kuid ta ei saa teha sisulist tööd teksti koostamisel üliõpilase eest ära
- Põhimõttelised valikud ja otsused lõputöö juures jäävad üliõpilase kanda
Võid mõelda tehisintellekti kasutamise kohta niimoodi:
- Tehisintellekt võib aidata mul mõelda, kontrollida ja korrastada, kuid ta ei tee minu eest lõputöö sisulisi otsuseid.
Juhendis võivad olla reeglid, kuidas mainida tehisintellekti kasutamist töö koostamisel. See võib nõuda viitamist tehisintellekti poolt loodule või mainimist, kuidas ja milliste töö osade juures on tehisintellekti kasutatud.
Järgnevalt vaatleme tegevusi, mille juures on tehisintellekti kasutamine enamasti lubatav:
- Teemast ülevaate saamine – võid lasta tehisintellektil koostada kokkuvõtte mõne teema kohta, paluda tal välja tuua olulisemad teooriad, autorid. Seda teksti ei tohi sa sõna-sõnaliselt oma lõputöösse kopeerida, aga sa võid seda kasutada selleks, et viia ennast ise teemaga kurssi;
- Keerulistest mõistetest aru saamine – võib paluda tehisintellektil neid enda jaoks selgitada;
- Ideede genereerimine – võid lasta tehisintellektil pakkuda välja võimalusi teema valikuks, uurimisprobleemi sõnastamiseks, teema aktuaalsuse põhjendamiseks;
- Otsingusõnade genereerimine – saad ideid kirjanduse otsingu jaoks;
- Peatüki struktuuri kavandamine – saad ideid, millest peatükis kirjutada ja millises järjekorras;
- Õigekirja ja stiili kontrollimine – tehisintellekt oskab seda teha paremini kui Wordi keelekorrektuur:
- Enda poolt kirjutatud tekstile tagasiside saamiseks – tehisintellektiga saad suhelda nagu juhendajaga, võid paluda tal anda oma tööle tagasisidet, esitada talle küsimusi töö kohta;
- Kaitsmiseks valmistumine – võib tehisintellektil mõelda välja küsimusi, mida kaitsmisel võidakse esitada, võid küsida nõu, kuidas nendele küsimustele vastata.
Enamasti on ka lubatavad ka järgmised tegevused, kuid siin on kohane täpsemalt jälgida juhendit ning seda tüüpi tegevusteks tehisintellekti kasutamise puhul võib olla vajalik seda täpsemalt välja töös välja tuua:
- Tabelite või jooniste genereerimine – oluline on kindlasti, et neid tehtaks sinu töös kasutatavate andmete põhjal, tabeli või joonise sisu eest vastutab üliõpilane;
- Metoodiliste valikute väljapakkumine – tehisintellekt võib anda soovitusi statistiliste testide suhtes, mida võiks töös kasutada;
- Küsimustike või intervjuu kavade koostamine – pigem mitte terves ulatuses, aga võib küsida ideid küsimuste sõnastuse jaoks;
- Ideede saamine kvalitatiivse analüüsi kategooriate ja koodide moodustamiseks – pead kindlasti kontrollima, kas need on sobivad;
- Tulemuste tõlgenduste väljapakkumine – kui tehisintellekt sealjuures tugineb mõnele allikale, siis on oluline kontrollida, kas selline tõlgendus on selle allikaga kooskõlas;
- Lühikokkuvõtte või resümee tõlkimine võõrkeelde.
Üldiseks reegliks võib pidada, et kui üliõpilane tehisintellekti kasutab, siis ta peab:
- saama aru, mida tööriist tegi;
- kontrollima tulemuse korrektsust;
- tegema lõpliku otsuse ise;
- kirjeldama kasutamist nõutud viisil;
- kaitsma andmeid;
- suutma kaitsmisel oma valikuid põhjendada.
Kindlasti ei tohi tehisintellekti kasutada:
- andmete väljamõtlemiseks, näiteks ei või sellega välja mõelda intervjuusid, mida tegelikkuses ei toimunud
- olematute allikate loomiseks, kõik tehisintellekti loodud faktid, arvud, viited ja tõlgendused tuleb ise kontrollida
- tulemuste fabritseerimiseks, tehisintellekt võib vastuste andmisel ja viitamisel eksida;
- viidete lisamiseks neid kontrollimata, seega ka allikate kasutamiseks ilma neid ise lugemata.
- tulemuste sisulise analüüsi enda eest tegemiseks;
- järelduste koostamiseks, mida ise ei mõisteta;
- analüüsi esitamiseks, mida tegelikult ei tehtud;
- ulatuslikuks tekstiloomeks, näiteks ei ole lubatav anda tehisintellektile ülesandeks koostada töö metoodika peatükk või kokkuvõte ja seda teksti sõna-sõnaliselt kopeerituna töös kasutada;
- tundlike või konfidentsiaalsete andmete sisestamiseks avalikku süsteemi.
Tehisintellekti kasutamine võib aidata aega kokku hoida, kuid samas mitte alati ei tarvitse see anda väga suurt ajalist kokkuhoidu. Parimad võimalused ajalise kokkuhoiu saavutamiseks on:
- saad kiiresti uuritavast teemast ülevaate;
- saad ideid oma lõputöö kohta, saad üle olukordadest, kus sa ei tea, mida peaks järgmisena tegema;
- saad oma tööd kiiresti üle kontrollida, töös esinevaid puudusi tuvastada
- saad tagasisidet kiiremini kui juhendajalt.
Mõnedes olukordades võib tehisintellekti kasutamine lõputöö koostamise ajakulu suurendada. Tehisintellekti saab küsida mitmesuguste soovituste saamiseks ja lõputöö kontrollimiseks. Selle tulemusena saad üha uusi ja uusi ideid lõputöö parendamiseks, mis teevad lisatööd juurde. Oluline on pidada silmas, mis on töös kõige olulisem. Pea meeles, et kui tahad saada töö kiiremini ja lihtsama vaevaga tehtud, siis sa ei pea seda perfektsuseni täiendama.
Arvesta ka seda, et AI antud vastused ei pruugi olla täpsed, usaldusväärsed ega konkreetse töö jaoks sobivad, mistõttu tuleb väiteid, allikaid, viiteid ja arvandmeid põhjalikult kontrollida. Samuti võib palju aega kuluda sobivate viipade koostamisele, vastuste täpsustamisele ning liiga üldise või vigase teksti ümberkirjutamisele. Siinkohal võib soovitada kasutada tehisintellekti eelkõige olukordades, mil tunned, et oled oma tööga ummikus ja ei oska midagi teha. Samuti kui sulle tundub, et sa ei saa mõnest teemast iseseisvalt aru. Kui tunned aga mõnes olukorras ennast pädevamalt ja sul on hea ettekujutus, kuidas ja mida teha, siis tegutse ise.
Sageli pakub tehisintellekt välja palju erinevad võimalusi, mis võivad sind segadusse ajada. Näiteks teema valiku või sõnastamise juures võid saada vastuseks väga palju erinevaid soovitusi – sa pead ise hindama, millises suunas soovid edasi liikuda. Pea meeles, et põhimõttelised otsused pead ise vastu võtma.